EL-i rehvide märgistus ja efektiivsusklassid?
Euroopa Liit nõuab komisjoni määruses nr 1222/2009/EÜ, et kõikidel rehvidel, mis on toodetud autodele ja tarbesõidukitele pärast 1. juulit 2012, oleks spetsiaalne ühtne märgistus, mis annab infot rehvi kolme kirjeldava omaduse kohta:kütusesäästlikkus klassifitseeritud A-st E-ni, märghaardumine klassifitseeritud A-st E-ni ja väline veeremismüra detsibellides.
See määrus ei mõjuta järgmisi rehve: protekteeritud rehvid; professionaalsed maastikurehvid; võidusõidu-/sportautorehvid; teatavat tüüpi rehvid, mille eesmärk on parandada veojõudu, nt naastrehvid; T-tüüpi ajutised varurehvid; autorehvid, mis on toodetud enne 1990. aastat; rehvid, mille maksimaalne lubatud kiirus on 80 km/h; rehvid velgedele, mille diameeter on väiksem kui 254 mm või sellega võrdne või suurem kui 635 mm või sellega võrdne.
Selle märgistuse eesmärk on suurendada autotranspordi ohutust, keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku tasuvust, julgustades tarbijat valima talle sobivaid ohutuid, kütusesäästlikke ja madala müratasemega rehve. Märgistust on siiski kritiseeritud, kuna see näitab vaid piiratud arvul omadusi. Spetsialistide sõnul on rehvidel palju muid omadusi, mis on liiklusohutuseks olulised ja asjakohased, sealhulgas, kuid mitte ainult: vesiliu omadused, sõidu stabiilsus, kasutusiga, toote muud omadused märjal ja kuival teel (mitte ainult märghaardumine) ja omadused lumel.
Rehvide tootjad soovitavad, et erinevate institutsioonide katsete tulemused ja majandusharuga seotud ajakirjad peaksid jääma lõpptarbija jaoks väga olulisteks teabeallikateks, sest need keskenduvad väga erinevatele rehvide omadustele ja funktsioonidele ning hinnatakse neid.